Suulise tõlke liikidest osutame nii järel- kui sünkroontõlget.  
Sünkroontõlget kasutatakse täpse ajagraafikuga ametlikel üritustel või konverentsidel. Ettekandja kõnet tõlgitakse mõnesekundiliste viivitustega, seepärast ei pikenda see suulise tõlke liik ürituse kestusaega. Kuna see töö nõuab suurt keskendumist, siis töötavad tõlgid kahekesi, teineteist iga poole tunni tagant välja vahetades. Seepärast on sünkroontõlke tegemiseks ühes keelepaaris alati vaja kaks sünkroontõlki, samuti eritehnikat. Kui sünkroontõlget vajavad vaid mõned osalejad, siis kasutatakse sosintõlget (eritehnikat kasutamata).  
Järeltõlke korral esitab ettekandja oma kõne osade kaupa, tõlk tõlgib teksti kõneosale järgneva pausi ajal. Sellisel juhul pikeneb ürituse kestus kaks korda. Järeltõlget kasutatakse ärikohtumistel, läbirääkimistel või lühiajalistel esinemistel, kus ürituse kestusaja pikenemine on võimalik ja valutu.